http://www.plastic-surgery-estonia.com

Kõrvade korrigeerimine aitab tuua peast eemale hoidvaid kõrvu peale lähemale, vähendada väga suuri kõrvu, ümber kujundada kõrvakõhre ebaloomulikke või puudulikke sõlmi-voldikesi. Samuti korrigeeritakse/taastatakse nt mingi trauma tagajärjel moondunud/kaotatud kõrva. Seega võidakse kõrvalestade korrigeerimisel kõrva asendit muuta, kõrva ümber kujundada, midagi ära võtta või juurde lisada. Kõrvalestade opereerimine võib aidata igas vanuses naisi, mehi ja ka lapsi, kes on rahulolematud oma kõrvade liigse esileulatuvuse või korrapäratu kujuga. Tihti just lapsed on need, kes võivad kannatada oma kõrvade väljanägemise ja teiste laste narrimise pärast. Kuna kõrvad arenevad enam-vähem välja neljandaks eluaastaks, siis võiks lapsevanemad varakult kaaluda lapse kõrvade korrigeerimist, et säästa last tulevastest kannatustest ja stressist seoses oma silmatorkavate või häirivate kõrvadega. Samas tuleks arvestada ka lapse enda soovidega, sellega, kas ta soovib muutust. Kirurg võib aidata kujundada-luua loomulikumad, sümmeetrilisemad ja peaga sobivamas suuruses kõrvalestad.
Kõrvalestade korrigeerimine võib sisaldada endas kas kõrvade kuju, suuruse või asetuse muutmist, aga ka kõike seda korraga. Kuigi probleem võib olla vaid ühes kõrvas, opereeritakse tavaliselt siiski mõlemat kõrvalesta, et tagada kindlam tasakaal väljanägemises. Laste puhul kasutatakse tavaliselt üldnarkoosi, kuid täiskasvanuid võidakse opereerida ka kohaliku tuimastuse all. Opereerimise tehnika sõltub konkreetsest probleemist. Tavaliselt soovivad patsiendid, et nende kõrvad asetseksid rohkem pea ligi, sel juhul piisab ühest sisselõikest kõrva taha, et paljastada nahaga kaetud elastne kõhr. See eraldatakse nahast. Seejärel kõhre vormitakse ning painutatakse rohkem ligi pead, liigne osa kõhrest eemaldatakse. Pärast seda asetatakse nahk tagasi üle kõrva ning haav õmmeldakse isesulavate või eemaldatavate niitidega kinni. Võimalikud armid jäävad üsna diskreetselt kõrvatagusesse loomulikku volti. Lõpuks asetatakse kõrvade kaitseks ümber pea üsna kobakas turbanitaoline side. Suurte kõrvade vähendamise protseduuri puhul võidakse teha rohkem sisselõikeid ümber kõrvalesta. Sel juhul samamoodi eraldatakse nahk kõhrest ning liigne kõhr eemaldatakse. Kogu protseduur võtab tavaliselt aega kaks kuni kolm tundi, keerulisema juhtumi puhul ka rohkem. Viimasel juhul võib vajalikuks osutuda ka pikem haiglas viibimine.
On veel mitmeid kõrva-probleeme, mille puhul kirurg saab aidata. Nt väga väike või pisut longus kõrv (täpsemalt kõrvalesta ülemine ots), väljaveninud kõrvalestad, -nibud või kõrvaaugud ning vahel on kõrvastruktuur puudulik, puuduvad loomulikud voldid ja kurrud jne.
Enne operatsiooni tuleb põhjalikult konsulteerida kirurgiga. Kirurgile tuleb anda enda või oma lapse meditsiinilisest ajaloost ülevaade, hinnatakse hetkelist tervislikku seisundit ja probleemi tõsidust. Seejärel oskab kirurg öelda, milline anesteesia ja opereerimistehnika on konkreetse patsiendi jaoks parim. Kirurg annab täpsed instruktsioonid, kuidas ja millal enne operatsiooni toituda. Keelata võidakse mõningate ravimite või vitamiinide tarvitamine. Samuti keelatakse mõneks ajaks ära suitsetamise, mis pärsib paranemist. Eelnevalt võiks koju varuda valuvaigisteid ja mõelda operatsioonijärgsele transpordile. Pärast opereerimist võivad kõrvad paar päeva pisut valutada või tukselda. Sel puhul võib võtta valuvaigisteid, kuid tavaliselt tuntakse pigem ebamugavustunnet, mitte valu. Ca 5 päeva pärast eemaldatakse turbanilaadne peaside, mis asendatakse kergema sidemega. Umbes nädal hiljem eemaldatakse õmblusniidid, kui pole just tegu isesulavatega. Erilist tähelepanu tuleb pöörata paranevate haavade puhtana hoidmisele. Paistetus alaneb tavaliselt kahe nädala pärast. Aktiivsemate tegevustega peaks ootama vähemalt kuu aega, kuid tööle/kooli võib minna juba nädal pärast operatsiooni. Lõplikku tulemust võib näha poole aasta pärast.
Kõrvavalu põhjuseid on mitmeid: külmakahjustused, kõrva vigastused, põletikud, kasvajad. Kõrva võib kiirguda valu ka mujalt kehast, nt neeluhaiguste või närimiselundite häirete tagajärjel. Väliskõrvahaigusteks on erinevad kõrvalestahaigused. Kõrvalestadel võivad esineda arenguhäired ja kasvajad, põletikud ja traumad. Tavalisema põletiku - roosi - sümptomiteks on kõrvalestade punetus ja kuumamine. Teine enamlevinud põletik on vöötohatis, mis on põhjustatud herpesviirusest. Sümptomiteks on valu ja villiline lööve. Kõrvalestade traumadeks võivad olla verevalumid, rebendid ja haavad. Väliskuulmekäiguga seotud haiguseks on põletik, mille sümptomiteks on valu ja sügelus, raskema põletiku korral ka mädavoolus. Väliskuulmekäiguga on seotud vaigukorgi teke. Üldjuhul on normaalsel hulgal vaiku vajalik põletike vältimiseks, kuid kui see moodustab raskesti eemaldatava korgi, mis nõrgendab kuulmist ja tekitab kõrvus kohinat, tuleks pöörduda arsti poole. Enamlevinud keskkõrvahaigusteks on äge ja krooniline keskkõrvapõletik, limakõrv, otoskleroos jt haigused ning traumad. Ägeda keskkõrvapõletiku sümptomiteks on tugev kõrvavalu, nohu, köha, palavik ja vilets söögiisu, harvem ka oksendamine. Esmaseks ravimeetodiks on antibiootikumide annustamine, teinekord ka trummikile läbitorkamine. Kroonilise keskkõrvapõletiku sümptomiteks on mädavoolus ja kuulmise nõrgenemine. Sisekõrvahaigusteks on vanaduskuulmisnõrkus, mürakahjustus, kõrvakohin jt. Vanaduskuulmisnõrkus kuulub normaalse vananemise juurde ning selle põhjuseks peetakse sisekõrva rakkude hävimist. Mürakahjustus võib tekkida hetkega (nt plahvatuse tagajärjel) või kujuneda aja jooksul välja pideva mürakeskkonnas viibimise tagajärjel. Põhjuseks on sisekõrva rakkude hävimine tugeva müra poolt. Kõrvakohin võib kaasneda mitmesuguste kõrvahaigustega.