Plastiline kirurgia ja ilukirurgia Eestis
Plastiline kirurgia
http://www.plastic-surgery-estonia.com
Eesti
Eesti Vabariik (EV) on üks Läänemere kaldal paiknevaist Balti riikidest. Põhjast piirneb Eesti Soome lahega, idast Venemaaga, lõunast Lätiga, edelast Liivi lahega ning läänest Läänemerega. Eesti on väike maa, koos saartega on tema suuruseks 45 225 ruutkilomeetrit. Saari kuulub Eestile umbes 1500, millest suuremad on Hiiumaa ja Saaremaa.
Loodus
Eestimaa maastik on tasane ja soine. Põhja-Eestis on valitsevaks pinnavormiks tasandikud, Lõuna-Eesti on künklikum, seal asub ka Eesti kõrgeim mägi - Suur Munamägi oma 318 meetriga. Ülejäänud Euroopaga võrreldes on Eesti põlismetsad suuremas osas veel säilinud, metsloomad pole hävitatud, vaid jooksevad vabalt ringi - loodus on enamasti endiselt põline ja ehe. Loodusmaastike, loomastiku ja haruldaste liikide kaitseks on loodud rahvuspargid: Lahemaa, Karula, Matsalu, Soomaa ja Vilsandi rahvuspark. Mandril leidub palju järvi, millest suurimad on Peipsi järv (3555 km² - suuruselt neljas järv Euroopas) ja Võrtsjärv. Sügavamaks järveks on aga Rõuge Suurjärv (38 m). Palju on ka jõgesid, millest pikimaks on 162 km pikkune Võhandu jõgi. Kõrgeimaks ja veerohkeimaks joaks on ligi seitsme meetri kõrgune Jägala juga.
Kuigi Eesti on üldiselt üsna soine ja tasane, on loodus siiski päris mitmekesine. Põhja-Eesti muudab omapäraseks rannikumadalik, mis mõnel pool on lauge, teisal aga tõusevad otse veest mitmekümnemeetrised paekivist pankrannikud. Näiteks kõrgeimaks on 56meetrine Ontika pankrannik. Lääne-Eesti on eriti madal ja soine. Lääne-Eestis asuvad ka Saaremaa ning Hiiumaa, mis on kõige muu kõrval tuntud ka oma kadastikuga kaetud maastiku poolest, mida mujal Eestis ei kohta.
Eestimaa kliima on pehme ning seda mõjutab eelkõige Läänemeri. Ilmad on üsna niisked, tuulised ja jahedad. Sademeid tuleb kõige rohkem üldiselt augustikuus, kuid ka sügiskuud on vihmased. Suved on soojad ning talvel on tavaliselt sulailm. Suvel on päevad pikad (kuni 18 tundi), aga talvel lühikesed - päevavalgust jätkub vaid kuueks tunniks.
Eestis on neli selgelt eristuvat aastaaega. Suvekuudeks on juuni, juuli, august. Seejärel algab lehtede langemisega sügis, mis läheb novembris sujuvalt üle talveks. Esimene lumi saabub tavaliselt siiski juba varem, kuid enamasti sulab. Märts tähistab kevade saabumist.
Loomariik
Eestis on registreeritud 64 imetaja- ja 340 linnuliiki. Kõige enam levinud imetajad on metskitsed, põdrad, metssead, karud, rebased, jänesed, hundid ja ilvesed. Ilves on muuseas ainus Eestis elav kaslane. Lindudest võib kõige rohkem näha (ja kuulda) rästaid, tihaseid, kuldnokkasid, varblaseid, pääsukesi (suitsupääsuke on muide Eesti rahvuslind), lõokesi, metsvinte, vareseid, tuvisid, kajakaid, hanesid ja parte.
Pildid loomadest fotograaf Jürgen Joostilt
Vanalinn Tallinn
Tallinn on Eesti suurim linn ja ühtlasi pealinn, teisteks suuremateks linnadeks on Tartu, Pärnu, Narva, Haapsalu, Kuressaare, Viljandi jt. Esmakordselt kanti Tallinn maailmakaardile 1154. aastal ühe Araabia geograafi poolt. 1248. aastal sai Tallinn Lübecki linnaõiguse ning hakkas keskajal koguma kuulsust kui üks olulisemaid Läänemere-äärseid Hansa Liidu keskuseid. Tallinna linn on silmapaistev arhitektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on linna vanim osa, mis kanti 1997. aastal ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vanalinna eriline väärtus seisneb tänaseni säilinud keskaegses miljöös. Peaaegu terviklikult on säilinud keskajal tekkinud tänavate võrgustik, põhikujul on alles ka keskaegsed olulisemad esindus- ja sakraalhooned, rääkimata linnakodanike ja kaupmeeste elumajadest ja muudest hoonetest. Enamus gooti-stiilis ehitisi pärineb 14. ja 15. sajandist, kui Tallinna linnas oli suurim majanduslik õitseng. Vanimad ehitusmälestised - Toompea linnus (peatorniks Pikk Hermann) ja Toomkirik - pärinevad 13.sajandist. Raekoja platsil on säilinud nt Raeapteek (1422), kus tegutseb senimaani apteek, raekoda (1404) ja Suurgildi hoone. Teisi säilinud hooneid on vähemal või suuremal määral ümber ehitatud. Säilinud on ka pea kümmekond kirikut, millest enamus pärineb taas keskajast: juba mainitud Toomkirik, Oleviste kirik, Niguliste kirik, varemetena on säilinud Pirita kloostri kirik ja Püha Katariina Dominiiklaste kloostri kirik jt.
Inimesed
Eestlased on aastatuhandete vältel segunenud erinevate Eesti alalt läbi rännanud või siia rännanud rahvustega, nt sakslased, rannarootslased, venelased jt, kellelt on saadud erinevat verd ja iseloomuomadusi. Põlise eestlase kohta on öeldud, et see on põhjamaiselt külm ja kinnine, reserveeritud ning tundeid mitte välja näitav inimene. Suheldes ollakse üsna emotsioonitu, kuigi välispinna all võib peituda hoopis omaette maailm. Kui eestlane end avab, võib näha tõelist siirust ja ehedust. Esialgne kinnine olek võib olla tulnud sajandite jooksul võõrvõimude all elades kujunenud usaldamatusest ja skeptilisusest kõigi ja kõige suhtes, millega tihti kaasneb halastamatu irooniline naljategemine. Tüüpilist eestlast on peetud ka järjekindlaks ning tööd armastavaks inimeseks. Kuigi eestlasele meeldib pigem omaette nokitseda, on eestlaste seas väga armastatud teatud tähtpäevad ja suured kogunemised, nagu näiteks laulu- ja tantsupeod. On öeldud, et eestlane on laulurahvas, kes muuseas laulis ennast ka võõrvõimust vabaks (Laulev Revolutsioon 1988. aastal). Üheks eestlaste meelistähtpäevaks on 24. juunil olev jaanipäev, millele eelneval jaanilaupäeval süüdatakse kõikjal Eestis jaanituled, lauldakse ja tantsitakse, hüpatakse üle lõkke ning kiigutakse külakiikedel. Aasta kõige lühema ööga - jaaniööga seotud traditsiooniks on ka nt sõnajalaõie otsimine. Hinnatud tähtpäevadeks on ka mardipäev (10.11.) ja kadripäev (25.11.), mil lapsed riietavad ennast mardi- või kadrisantideks ning käivad ukse tagant ukse taha, laulavad ja tantsivad ning saavad vastutasuks külakosti. Armastatud pühaks on ka jõulud, mil (ja nagu iga muu suurema pidustuse või tähtpäeva puhul) on kombeks teha ohtralt toite. Rahvustoiduna on tuntud ahjukartulid, sealiha, hapukapsas, verivorstid ja kalatoidud.