Plastiline kirurgia ja ilukirurgia Eestis

1. Hinnakiri
2. Järjehoidjasse
3. Prindi

http://www.plastic-surgery-estonia.com

Botox ja Restylane ilusüstid

Mis on ilusüstid?

Ilusüstide näol on tegu kiire ja efektiivse protseduuriga, mis tagab ajutise kortsude silenemise. See on vahend kortsudevastaseks võitluseks. Kasutades väikseid doose, ravitakse Botoxiga erinevaid terviseprobleeme. Näiteks aitab see ravim kaelalihaste düstoonia (kaela- ja/või õlalihaste kokkutõmbed), blefarospasmi ehk laukrampide, strabismuse ehk kõõrdsilmsuse puhul, samuti tehakse Botoxi-süste tõsise higistamisprobleemi jm tervisehädade vastu. Viimastel aastatel on Botox poolehoidu võitnud aga plastilise ilukirurgia alternatiivina - seda kasutatakse kortsude silendamiseks või koguni eemaldamiseks. Restylane on läbipaistev steriilne geel, mis koosneb stabiliseeritud hüaluroonhappest. See hape meenutab inimorganismis sisalduvat loomulikku stabiliseerimata hüaluroonhapet, mis aitab hoida naharakkude ja rakkudevahelise sideaine veesisaldust optimaalsena, tagades nõnda normaalse nahaniiskuse ja -elastsuse. Restylane'i kasutatakse kortsude silumiseks ning erinevate näoosade täitmiseks.

Mida ilusüstid teevad?

Botox on mõeldud eeskätt kulmudevahelise nn kurjusekortsu silumiseks, aga aitab suurepäraselt ka otsaesiste horisontaalkortsude ning silma välisnurkades esinevate nn kanavarvaste vastu. See on mõeldud selliste kortsude silendamiseks, mis on tekkinud lihase pingutamise tagajärjel. Botox nõrgendab või halvab nende konkreetsete kortse tekitavate lihaste töö või blokeerib närvide signaale, mistõttu lihas ei saa enam pingulduda ja selle tulemusena pole ka korts enam nii nähtav. Botoxi halvava toime tõttu ei saa silendada suuümbruse kortse, sest see takistaks söömist ja rääkimist, ka miimika poleks enam loomulik. Samuti ei ole Botox efektiivne päikesekahjustuse tagajärjel saadud kortsude vastu. Mõne aja jooksul Botoxi mõju kaob ning lihase normaalne tegevus taastub. Restylaniga saab kõiki näos olevaid kortse siluda, nii suuümbruse kui silma välisnurkade kortse, täita põski ja suurendada huuli. Restylane imbub naha süvakihti ja täidab kortsud, nii et need näivad rohkem silutud. Aja jooksul puhastab organism end süstitud geelist.

Ilüsüstide teostus

Botoxit süstitakse anesteesiata, kuna süstid on peaaegu valutud ja tekitavad pigem ebamugavustunnet. Samas võidakse ravipiirkonnas kasutada tuimastavat kreemi. Esiteks süstimiskohad puhastatakse ning tehakse väikesed markeeringud. Seejärel süstitakse Botox peene nõelaga kortsu tekitavasse lihasesesse, mis ei pruugigi päris kortsu all paikneda. Botoxis olev botuliin kinnitub lihaste närviotsakestele ning takistab lihaste kontraktsiooni.

Enne ja pärast ilukirurgia protseduuri

Enne protseduuri tegemist tuleb doktoriga arutada, kas protseduurist on üldse tulu konkreetse probleemi puhul. Botox või Restylane ei ole nimelt efektiivsed päris kõikide kortsudega võitlemises. Nahatüüp ja -paksus ning kortsude süvenemisaste määravad ära selle, kas ilusüstidest on abi. Botoxi-süste ei tohiks teha, kui patsient on parajasti rase või toidab last rinnaga. Doktorile tuleb anda ülevaade oma meditsiinilisest ajaloost, rääkida esinenud haigustest, kasutatavatest ravimitest ja vitamiinidest, sellest, kas on mingeid probleeme näopiirkonna närvide või lihastega. Botoxi efekti on näha umbes 3-7 päeva pärast protseduuri tegemist, harvadel juhtudel ka paari nädala pärast. Tulemus kestab aga kolm kuni neli kuud, Restylane'i puhul kuus kuud või isegi kauem. Seejärel võib protseduuri korrata. Kordusprotseduuridega võib lihas kõhetuda ehk kõhnemaks muutuda, mis tähendab, et ilusüstide tulemused kestavad üha kauem. Kohe pärast protseduuri võib jätkata normaalsete tegevustega. Esialgu võib küll tunda peavalu ning võivad esineda gripi sümptomid, kuid need on ajutised. Protseduuri piirkonnas võib kasutada meiki, kuid esialgu, 48 tunni jooksul, tuleks ette vaadata näo intensiivse hõõrumise või masseerimisega. Algul tuleks hoiduda ka otsesest päikesekiirgusest ning saunas käimisest.

Näohooldus

Esmalt hakkavad kortsud tekkima silma ümbrusse, kus on eriti õhuke nahk. See võib juhtuda juba 20ndates eluaastates. 30ndates eluaastates hakkab näonahk üleüldiselt kuivemaks muutuma ning lõtvuma. Kollageeni- ja elastiinikiud hakkavad tasapisi lagunema, naha veesisaldus väheneb ning rakkude uuenemine aeglustub. Naha vananemist kiirendab ka päikesekiirgus. Ultraviolettkiirgus on tihti enneaegsete kortsukeste põhjustajaks. Üleliigne päikesekiirgus (ka solaarium) kuivatab nahka ning mõjutab nahas olevaid kollageeni- ja elastiinikiude. Suitsetamine on samuti faktor, mis kiirendab naha vananemist ja aitab kaasa kortsude tekkele. Suitsetamine kuivatab nahka ning selle ajal tehtav näomiimika tekitab suu ümber kortse. Ka kulmude kergitamine, silmade kissitamine ja pidev naeratamine tekitavad spetsiifilisi kortsukesi. Iga kord, kui kasutatakse mingit näolihast, vormub naha alla soon või vagu, naha vananedes kaotab lihas aga oma painduvuse ning ei hakka enam normaalasendisse tagasi tõmbuma, vaid tekitab naha pinnale püsiva kortsu.

Vananemisvastastest kreemidest tasub eelistada selliseid, mis sisaldavad nt retinooli, alfa-hüdroksühapet, koensüüm Q10t, vasepeptiide, vitamiin C-d, teeekstrakte. Teiseks ja võibolla pisut kiiremaid tulemusi andvaks kortsude vastu võitlejaks on mitmesugused nahka uuendavad protseduurid, nagu nt keemiline koorimine, mikrokoorimine, mikrolihvimine, laserlihvimine jne. Nende protseduuride tulemusena on võimalik kortse pisut siluda ning muuta näonahka värskemaks ja säravamaks.

Kortsudest aitab lahti saada ka näo ringlõikus, millel on küll pikk taastumisaeg, kuid mille tulemus kestab kaua.