Plastiline kirurgia ja ilukirurgia Eestis

1. Hinnakiri
2. Järjehoidjasse
3. Prindi

http://www.plastic-surgery-estonia.com

Armide korrigeerimine

Armide korrigeerimine - ilusam ja siledam nahk

Armkude tekib igasugusest naha kahjustamisest, kui nahk asendub sidekoega. Üldiselt armid mingeid probleeme ei tekita, neid tahetakse pigem kosmeetilistel põhjustel eemaldada . Kuigi armkoe vastu võitlemiseks on välja töötatud mitmeid meetodeid, peab meeles pidama, et mitte ühtegi armi ei saa täielikult eemaldada. Küll aga saab neid peita, vähem märgatavaks ja väiksemaks teha. Kõige rohkem muret tekitavad akne ja venitusarmid, mida esineb väga paljudel. Lisaks võivad ebameeldivusi põhjustada ka operatsiooni- ja traumade armid (nt põletusarmid).

Kõige tähtsam igasuguste armide tekke puhul on nende ennetamine ja ravima hakkamine nii vara, kui võimalik. Proovida võib kreeme, läbida kosmeetilisi protseduure ja äärmisel juhul kasutada ka ilukirurgia abi. Üldise armihoolduse alla käib ka see, et armi peab kindlasti päikese eest kaitsma, et see ei pigmenteeruks. Sellel otstarbel võib kasutada nii silikoonplaastreid kui ka 30-50 kaitsefaktoriga kreeme. Kui haav on alles paranemisjärgus, tuleks võimalikult palju vältida selle liikumist, kuna lisaks verejooksu võimalusele võib armi servade liikumine põhjustada paksema armi. Hoiduda tuleks ka liiga rutaka ravimise eest, kuna see võib haava paranemist raskendada.

Erinevat tüüpi armid

Tekkepõhjuse järgi võib liigitada armid järgnevalt:

• akne armid - tekivad ravimata jäänud sõlmedest ja tsüstidest,
• venitusarmid ehk striiad - tekivad kollageenkiudude rebenemisel,
• operatsioonide ja traumade armid - tekivad sidekoe otsese kahjustamise tõttu.

Aknest jäävad kas jääkildu meenutavad armid, mis on võrdlemisi väikesed, sakilise äärega, auklikud ning asetsevad kõige rohkem põskedel; atroofilised armid, mis on õhukesed ning madalad ja muutuvad aja möödudes valgemaks ja vähem märgatavaks; hüpertroofilised ja keloidarmid, mis on kõige nähtavamad, nahast kõrgemal ja punakat värvi. Keloidsed armid on sellised, mis võivad nahakahjustuse kohast ka kaugemale levida.

Venitusarmid ehk striiad on ühed kõige laialdasemalt levinud armid, millest täiel määral ei ole peaaegu mitte keegi pääsenud. Nahale tekivad punakad, purpurjad või valged sakilised jooned, mis aja jooksul muutuvad heledamaks või ka tumedamaks. Põhjuseid nende tekkeks on mitmeid, kõige sagedasemad neist tõenäoliselt rasedus ja puberteedieas toimuvad hormonaalsed muutused ning kiire kasvamine ja kaalumuutused. Lisaks võib striiate tekkeks olla lihtsalt eelsoodumus või tekitab neid hormonaalne ravi (nt rasestumisvastased tabletid). Venitusarmid tekivad kohtadesse, kus on rohkem rasvkudet ja seega naha vastupidavus vähenenud, see tähendab naistel puusasid, reisi, tuharaid, kõhtu ja rindasid, meestel aga selga, selja nimmeosa ja reite välimisi külgi. Striiasid on aga võimalik vältida tervisliku eluviisiga ning näiteks rasedaks jäädes venitusarmide vastaseid kreeme kasutades.

Lõpuks võib rääkida operatsiooni- ja traumadega saadud armidest, mis erinevad oma väljanägemiselt kahest eelmisest. Iga operatsioon jätab mingisugune armi. Selle teke sõltub ka inimesest endast, vanusest, nahatüübist, verevarustusest ning haava sügavusest, suurusest, asukohast ja suunast. Siinkohal võib rääkida keloidsete armide tekkest, mida esineb rohkem tumedama nahaga inimestel. Kuigi neid on võimalik ravida, võivad keloidsed armid uuesti tekkida. Hüpertroofilised armid on seda tüüpi, mis ise ajapikku paranevad ja muutuvad lõpuks peaaegu märkamatuks, kuigi see võib mitmeid aastaid aega võtta. Mainida võib ka kontraktuurseid arme, mis tekivad näiteks põletuste puhul. Põletuse korral tekitab väga suur nahakaotus sellise armi, mis hakkab naha servasid kokku tõmbama. Kui operatsioonist jäänud arme on võimalik mingil määral kreemide ja erinevate kosmeetiliste protseduuridega ravida, siis kontraktuurseid arme saab ainult lõikusega parandada.

Armide ravimine

Kõige lihtsam viis armide ravimiseks on alustada kreemidega. Neid tuleks kasutada venitusarmide ennetamiseks raseduse ajal ning operatsiooniarmide esmaseks ravimiseks. Spetsiaalselt venitusarmide vastu aitavad veel tretinoiin, C-vitamiin, mis paneb naha kollageenikiude tootma, ning AHA-happed, mis on kooriva ja ühtlustava toimega. Neist mitmeid võib ka omavahel kombineerida. Pikem nimekiri kreemidest on paremal pool pildi all. Kreemid töötavad paremini väiksemate armide puhul, kus nahakahjustus pole nii suur.

Kui arm on suurema pinnaga, tulevad appi mitmed kosmeetilised protseduurid. Kokkuvõtvalt öeldes on kõigi eesmärk eemaldada kahjustatud ja surnud naharakud ning stimuleerida uute naharakkude teket. Ei tohi aga unustada, et ka need protseduurid võivad vajada ettevalmistusaega (naha ettevalmistus spetsiaalsete kreemidega) ning taastumisaega (nt peale koorimist koorub nahk peaaegu nädal aega maha).

• Laserravi käigus aurustab kõrge temperatuuriga laser kahjustunud koed, tekitab kollageeni, uuendab rakkudevahelist ainet ja tagab kiire taastumise.
• Keemiline koorimine eemaldab kahjustunud nahakihid hapete abil ning stimuleerib uute rakkude paljunemist, kollageeni ja vett siduvate ainete teket. Pindmist keemilist koorimist teeb kosmeetik, keskmise sügavuse ja sügava koorimise jaoks peaks pöörduma nahaarsti poole.
• Mikrodermabrasioon eemaldab armistunud ja ebaühtlase tooniga marrasnaha, lihvides seda väikeste kristallidega, mis jõuavad nahani läbi spetsiaalse instrumendi, mis samal ajal eemaldab ka surnud naharakud.
• Spetsiaalselt venitusarmide raviks kasutatakse veel happelisi koorijaid, mis tekitavad nahale päikesepõletuse sarnase n-ö haava, mille paranedes kasvab asemele uus ja ilusam nahk. See meetod sobib aga ainult kuni aasta vanuse armi korral.

Kuigi pole väga soovitatud, on osade armide eemaldamiseks vajalik lõikus. Näiteks kontraktuursete armide puhul on üheks võimaluseks võtta kuskilt mujalt kehalt terve nahk ning sellega arm imepisikeste õmbluste abil katta. Peamine tehnika armilõikuste puhul ongi armi naha loomulikesse voltidesse peitmine. Näol asetsevate armide puhul on kõige lihtsam need välja lõigata ja nahk imepisikeste õmblustega uuesti kokku õmmelda, sama tehnikat võib kasutada ka suuremate armidega, mida ei ole võimalik naha loomulikesse voltidesse peita.