Arhiivid juuli, 2008
Teema: Väikesed rinnad
Tänapäeval on võimalik ise mängida jumalat, sekkudes looduse poolt antusse, kujundades seda enda jaoks soovipäraselt ümber, abiks meditsiini kõrgemad saavutused ja rahakott. Inimene ei armasta enam ennast sellisena nagu ta on, ei aktsepteeri aja kulgu endas, ei lepi looduga, sekkub kõigesse, millesse sekkuda saab ja annab, muutes ja ümber kujundades.
Kui natuke mõelda, siis on tegelikult ju õudu tekitav ainuüksi mõte, kui ei oleks enam ühtegi väikese rinnaga naist. Või kui ei oleks enam suurte, ilusate, lopsakate vormidega naist. Kui me oleksime kõik ühesugused nagu stantsi alt tulnud Barbinukud. Kus on siin isikupära või kuidas tuntakse ära oma õige. Siis peaksid ka mehed olema orienteeritud vaid ühele kindlale tüübile. Kui meedia jätkab jõuliselt iluideaali kujundamist siis võib see lõpuks sinna välja viia küll. On see siis rikkus või vaesus? Õnn või õnnetus?
Ma aktsepteerin sünnitanud naise tahtmist korrigeerida oma välimust, et tunda ennast peale suurt andmist paremini. Kurvastab aga kui ilusa väikese rinnaga, siin ma ei mõtle rinnatu, noor naine tahab rinda suurendada. Uskuge mind, maailmast ei ole kadunud mehed, kellele meeldivad väiksed, tütarlapselikud rinnad. Peate ainult ise endale meeldima. Selleks soovitan tegeleda oma sisemaailmaga, on ju naine vaimu kandja, elu mõtestaja, armastuse õpetaja. Selleks, et õpetada armastust pead aga ise ennast armastama. Meie elu on täpselt nii ilus kui ilus on meie armastus. Mees ei saa Sind armastada kui sa ise talle seda ei õpeta. Miskit ei tule väljastpoolt meid, need ootused on asjatud. Alusta juba täna, külasta raamatupoe vaimse kirjanduse letti ja vali sealt meelepärane abimees. See on rikkus, mis jääb Sinuga alatiseks, läbi enda muudad maailma ilusamaks, paremaks, elamisväärsemaks ja siis ehk ei kao ka tänavapildist mitmekesisus ja see on rikkus.